Mis võiks olla 2016.a Vigala kalendri teema?


 
 
 
Avaleht > Uudised
Uudised
Reede, 27.Veb.2015 09:46

Teede lagunemise tõttu on piiratud raskeveokite liikumine

 

Seoses ilmaoludega on kruusateed raskeveokitele liikluseks suletud, st metsavedu ei ole kuskilt võimalik. Kui näed tehnikat liikumas, anna teada Vigala vallavalitsusele või postita kasvõi Facebooki (pole garanteeritud, et seda ametnikud FB-s näevad ja tegutsevad). Üksikutes kohtades pole veel märke väljas, aga neid paigaldatakse.

NB! Kui kruusateedel liigub metsaveokeid, mis ületavad lubatud massi või on eiranud piirangumärke, on mõistlik otse politseisse helistada.

 
Kol, 25.Veb.2015 13:52

Sõidame Märjamaale ujuma!

 

 Märjamaa ujula on Vigala vallarahva päralt alates kella 19:00 kuni 20:30 järgmistel kolmapäevadel:

 

4. märts 2015

 

18. märts 2015

 

1. aprill 2015

 

15. aprill 2015

 

29. aprill 2015

 

 Buss väljub Kivi-Vigala Põhikooli eest 18:15

 

                 Vana-Vigala bussijaamast 18:30

 

 Bussisõit maksab 2 eurot.

 

  Info ja eelregistreerimine bussisõiduks 4894 777; 5269841  Ilme Roosi

 

 

 
Tei, 24.Veb.2015 17:32

Vigala rahvas!

110 aastat lahutab meid 1905.aasta revolutsioonist. Kolme aasta pärast saab meie riik 100 aastat vanaks. Seda ei ole palju, vaid mõned inimpõlved, kuid nagu näitab olevik on seda mõnikord siiski ületamatult palju, et see kõik on väga lihtsasti unustatav. Minu tänane kõne on ajendatud Eesti Vabariigi sünnipäevast, see on mõnevõrra emotsionaalne ja see pole just ülemäära lõbus.

Meie tegudele annavad hinnangu meie järeltulijad. Meie ise võime küll proovida end hinnata, kuid see on vaid subjektiivne arvamus ja mitte see, millena meid ajas nägema hakatakse. Seistes täna hommikul koos veel nelja inimesega Vigala vabadussõja mälestusmärgi juures, hakkas mu meelel kurb. Ma ei saa öelda, et mul oleks hakanud piinlik, sest piinlikkusest oli asi kaugel. Mõtiskledes meie riigi ja meie mineviku ja eeskätt tuleviku osas, on selge, et midagi on siin valesti tehtud. Millelgi on minna lastud.


Eesti Vabariik, rääkigu vandenõuteoreetikud ja fantasöörid mida tahes, ei ole sündinud kellegi võõra kätetööna. Selle riigi rajajateks olid meie enda vanavanemad ja nende isad ja emad, vanaisad-vanaemad. Vaadake nüüd enda ümber ringi, Eesti Vabariik on tulnud meie kõigi peredest. See ei ole midagi müütilist ja kättesaamatut, see on meie eelkäijate pärand. Midagi mida meie peame hoidma, sest see on meile kingitud. Meie pärand. Meie riik.

Lause: „Kas me sellist Eestit tahtsimegi“ on üks asi, mida ma ei soovi enam kunagi kuulda. Kui meie riik pole selline, nagu meie tahame, siis oleme meie midagi jätnud tegemata. On selleks ajapuudus või hullem veel , huvipuudus on iga kiruja enda otsustada. Riik ei alga Toompeast, ei alga Stenbocki majast ega Kadrioru lossist. Riik algab Vigala vallast. Algab Kesu külas, algab Palaselt, Lätist, Rääskist isegi kaardilt ja maastikult peaaegu kadunud Tamma külast. Inimesed ei taha sellest aga mõnikord otsekui aru saada.

Kerge on hakata sellistel juhtudel süüdistusi loopima ja etteheiteid tegema. Teatud hetkedel on need vajalikud, kuid mitte enamjaolt. Mul on olnud rõõm näha, kuidas inimesed on muutunud möödunud aasta jooksul aktiivsemaks. Kuidas inimesed on hakanud märkama enda ümber korratust või just nimelt ka korralikust. Kui nähakse naabrit hädas, siis teda aidatakse või talle otsitakse abi. Kui nähakse midagi, mis võiks olla parem siis räägitakse sellest. Küsitakse nõu, OTSITAKSE lahendust aga mitte ei leita kõike kõige negatiivsemat.

Eelmisel aastal, kui vaatasin ringi, kes võiksid sobida ja kes sooviksid panustada Vigala inimeste turvatundesse läbi vabatahtliku pääste, käisin ma ühe mehe juures, kes ütles ausad ja kuldsed sõnad: „Ega kes see meid ikka aitab, kui me ise end ei aita“. Tõsi on see, et Vigala rahvastik väheneb ja väheneb see igal pool, kuid siiski ei takista see meid kuidagi, muutmaks meie elukeskkonda paremaks, et siia tuleks uusi peresid, et siin oleks inimesi. Vigala ei ole halb koht elamiseks ja teate miks? Sest MEIE kõik ju elame siin.

Mul on hea meel, et volikogu toetas „Vigalasse elama“ programmi alustamist ja mul on veel suurem hea meel, et seda võimalust ka kasutati. Minu suured lootused on kergliiklustee projektil Vana-Vigala ja Jaama vahel. Ma tahan seda seal näha ja nägema pean ma seda saama. See kõik on ju inimestele suunatud. Ühistegevuse uued tuuled läbi vabatahtliku pääste hakkab sellest aastast andma ehk ka vilju kogukonna sidujana, mitte vaid päästjatena. Tuletõrjeselts jõudis muuseas sinnamaani, et ostis endale uue auto – mitte päris uue muidugi, kuid see Scania teenib veel aastaid hästi. Teenib ta aga kogukonda, kõiki Vigala inimesi, mitte vaid seltsi ennast. Mul oli hea meel suvel näha esimest korda võistlemas Vigala naiste võistkonda ja mul oli hea meel joosta taskulambiga kõrval, kui Vigala mehed tegid enne Raplamaa meistrivõistluseid õhtupimeduses trenni. Tuletõrjespordi maakondlikud meistrivõistlused aastal 2015 muuseas, toimuvad Vigalas.

Kahtlemata on läinud hästi ka projektide kirjutamisel ja taotluste esitamisel. Ürituste korraldamisel. Muusika ja ajalugu täitis Vigala kiriku, Poti laadale sattus ka minister Padar. Sisu meil ju on aga paistab, et aegajalt jääb puudu julgusest.

Tuleb kummardada ja öelda tänusõnad kõigile, kes on möödunud aastal ja tegelikult ka eelnevatel aastatel panustanud Vigalasse ja sellega, ka meie riiki. Meie ei tegutse siin omakeskis, vaid nagu ennist öeldud, riik algab meie juurest. Vigala ongi Eestimaa. Vaadates praegu enda ümber ja öeldes, mulle see ei meeldi, tuleb esmalt alustada aga iseendast.

Seda sisukust muutusteks on Vigala inimestel läbi aegade olnud ja sellest saab eeskuju võtta, selle järgi saab tegutseda. 1905.aasta revolutsioon, rahva korjatud rahaga ehitatud Vigala kiriku torn-ausammas ja ma rõhutan Vigala, mitte Kivi-Vigala nagu on viimastel aegadel kombeks hakanud olema seda nimetada. 1947. aastal võtsid Vigala mehed sellesama torn-ausamba raidkujud maha ja peitsid maamulda, et neid kaitsta. Ma küsin teilt, kas tänasel päeval leiduks veel vajadusel kolm meest või naist, kes seda teeks? Kiriku juures oli meid hommikul viis – vast saaksime hakkama.  1946. aasta suvel pandi alus ainsale ülemaaliseks pürgida üritanud vastupanuorganisatsioonile, mida nõukogude võim ja julgeolek päriselt pelgasid. Seda ei tehtud kusagil kaugel, seda tehti Araste külas. Vigalast algas organiseeritud vastupanu. Kas meil sellist sisu enam pole?
Kus kohas ennistati esimesena Eestis vabadussõja mälestusmärk? Vigalas, 11.mail, 1988.aaastal ja ma tsiteerin ühte raamatut: „...raputas väikene Vigala tervet Eestimaad, taastades esimesena oma Vabadussõja mälestusmärgi. Selle järel järgnesid teised vallad üle Eesti.“

Aeg on tõusta tegudele ja näidata, et Vigala ei ole aja- ega 90ndate aastate kauboikapitalismi keeristes ülemäära muutunud. Et see maamehelik tarkus on alles, et seda osatakse ja mis peamine – ka kasutatakse. Ma kordan ennast, kuid sõnan siiski uuesti: olgem palun aktiivsemad, kuid ärge kunagi oodake selle eest mingit tasu. Vabatahtlikus on märksõnaks.

Tegutsege nii, et teie silmis on sära, et te teate mille eest te väljas olete ning et see on see „õige“ asi. Uskuge, see tasu, mis te siis saate, on kallim kullast. Võib-olla küll isekalt, kuid siiski ütlen, et ma tean millest ma räägin. Laupäeval avame me Tiduveres „Põrgupõhja“ punkri rekonstruktsiooni. Selle juures ei ole keegi raha eest tööd teinud, selle terve ürituse nimel pole kedagi palgatud. Isegi palutud väga ei ole. Inimesed on ise abiks tulnud. Ise lahendusi välja pakkunud, ise tegutsenud. Mitte vaid siin, vaid üle Eesti. Ekskavaatorijuht, kes metsas kraave puhastab võttis vaevaks ja omapäi silus tee punkri juurde, kaevas mullast ja savist valmis parkla metsa alla. Kui ma teda nägin olid ta sõnad: „Mul hakkas sust kahju, käisid aga seljakotiga pika maa maha – ma tegin metsa alla väikese parkla, kus saad autoga ringi keerata. Saad lihtsamini.“ Ühel eelneval kohtumisel oli ta öelnud, et see mida sa teed on vajalik ja õige.

Kui olla õige asja eest väljas, siis tulevad inimesed ise kaasa. Kui inimesed tulevad kaasa muutub meid ümbritsev jälle paremaks, meeldivamaks ka meile endale. See ei puuduta aga siis enam ei Vigalat ega muud kohta Eestis. See puudutab tervet Eestit. Meie riiki. Meie tulevikku.

Meie riigi ja sellega ka meie tuleviku võti peitub meie tegudes ja soovides. Soovides parendada seda, mis meie ümber on ja mis meie sees on. Ma kutsun teid veelkord üles panustama oma ligimeste heaks ja väljundeid selleks peaks ju jaguma. Tänases maailmas Kaitseliit ja Naiskodukaitse pole kindlasti halvad valikud, pigem just väga head. Millal ma näen jälle Vigala Naiskodukaitse jaoskonda? See on kogukondlik tegevus ja see on meie riigi kaitse ühes. Parim sümbioos selle riigi arenguks.

Mida rõõmsam ja toredam on meid ümbritsev, seda parem on meil endal. Meie riik muutub koos meiega, kuigi ajuti võib tunduda, et on riik ja on Toompea. See on jällegi meie valikute ja tegude küsimus. Meie valikutest Riigikogu valimistel algab samuti nii mõndagi. Riiki suunata ja muuta on meie kõigi võimuses. Kui Vigala rahvas tahab, muudab ta tervet Eestit.

Armsad inimesed, Vigala rahvas on läbi aastasadade näidanud vaimuvalgust ja eeskuju tervele rahvusele. Vigala pojad ja tütred on andnud oma elust parima, et see riik saaks parem.

Minu naaber, Vabadussõja veteran, Henreku Volli tavatses pooliku või halvasti tehtud töö kohta öelda: „See on jalgadega tehtud töö“. Need kes värske riigi eest vabadussõjas verd valasid... hoidkem nende mälestust ja ärgem laske neil ülevalt pilvepiirilt öelda: „kulla inimesed, see on teitel jalgadega tehtud töö“. Jätkakem nende eeskuju järgides tegevusi. Olgem oma koduvalla ja naabrite üle uhked. Näidakem tervele riigile, et Vigalast tuleb sisukust ja et Vigala savimaa peal kasvanud julgevad etteotsa asuda ja muutuseid alustada. Julgevad enda eest seista.  Julgevad panustada meie riigi arengusse.

Sest siitsamast Vigalast algabki Eestimaa!

Head vabariigi aastapäeva!

 

 

 
Tei, 24.Veb.2015 08:00

 Head Vabariigi aastapäeva!

 

Tänasel ilusal hommikul kell 8 panime pärjad Vigala kiriku Vabadussõja ausambale. Mul tulid meelde Elmo Nüganeni sõnad filmi “Leviaatan” mõtte kohta: “Üksi ei saavuta mitte midagi”. Mul tulid meelde ka oma abikaasa sõnad “1944” kohta: “Neil meestel ei olnud valikut”. Mul tulid meelde Elle sõnad inimese ja riigi kohta:” Sama palju kui Sina vastutad minu eest, vastutan mina Sinu ees.”

Mis on toonud meid siia, ei vii meid edasi. Minu jaoks on Eesti tänased suurimad väljakutsed kodanikeühiskonna ja laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamine.

Võimu tsentraliseerimine ja ametikohtade politiseerimine on ületanud igasugused piirid. Seda väljendab inimeste vähene huvi poliitika vastu. Maailma muutmine algab iseendast – kirjuta see paberile ja riputa seinale meeldetuletuseks.

Täna, kui Eesti julgeolek on kõige olulisem küsimus peale taasiseseisvumist, jagavad need poliitikud, kes peaks selle küsimusega iga hetk tegelema, maksumaksja raha eest maksumaksjale katteta lubadusi, pastakaid ja helkureid. Kui sõjalise riigikaitsega liiguvad asjad üldjoontes positiivses suunas, siis laiapõhjalisest riigikaitsest ei saa poliitikud reeglina isegi aru, mis see on.

Julgeolekut ei saa osta raha eest, kuigi ka raha on oluline. Laiapõhjaline riigikaitse on:

-oma peaga mõtlev ja algatusvõimeline Eesti inimene, kes teab igas (kriisi)olukorras, mis ta tegema ja kuhu minema peab;

-elu igas Eestimaa paigas;

-elujõuline väikeettevõtlus;

-plaanid ja vahendid, kuidas eri kriisiolukordades meie talunikke, ettevõtjaid jne toetada, et nad ei peaks ajutiste raskuste korral oma tegevust lõpetama;

-elutähtsate teenuste hajutamine, alternatiivenergeetika;

-tugevad kogukonnad;

-ministeeriumite ja riigiametite omavaheline koostöö jne jne

Täna me saame teha ise valikuid. Meil on vaja üksteise suhtes rohkem austust ja koos olemist ning koos arutamist. Üksi ei saavuta midagi. Tegutseme üheskoos. Mine 1. märtsil kindlasti valima. Vali erakonnad ja rahvaesindajad oma südametunnistuse järgi . Selgita neile, kes ütlevad, et pole mõtet valima minna, miks Sina valima lähed. Sinu valik on füüsiliselt väike panus, millest sõltub palju. Eesti eest!

 

Priit Kärsna

vallavanem

 

Vaata fotosid siit

 
Reede, 20.Veb.2015 07:16

Veel valimistest...

Hääletamisviisid     http://www.vvk.ee/rk2015/haaletamisviisid/

Valimisjaoskonnad http://info.rk2015.vvk.ee/valimisjaoskonnad/0070/0884

 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 1 - 169
<<  Veebruar 2015  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
        1
  2  4  5  7  8
  91012131415
1617192022
23252628